OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskuse omanikfirma TÜ Akadeemilise Spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak ja juhatuse liikmed Eve Lill, Meelis Jukk ja Harry Lemberg loodavad, et aastaks 2010 on Käärikust kujunenud konverentsi-, Eesti olümpialaste tipptreeningu-, spordikõrghariduse koolitus- ja harrastussportlaste tervisekeskus.

Käärikul on üks rannavolle-, üks korvpalli- ja kaks tenniseväljakut. (RASSEL ILLAK)

Kaks nädalat tagasi Kääriku Puhke- ja Spordikeskust juhtima hakanud Kaire Paat, Rassel Illak ja Ander Ojandu tunnistasid samas, et nii on see ideaaljuhul.

«Kui majandustulemused võimaldavad, siis oleme selleks ajaks ehk Eesti ühel paremal tasemel puhke- ja spordikeskus,» täpsustas keskuse juhatuse esimees Rassel Illak.

Töö käib

«Täna tegeleb Kääriku tuleviku ja arenguga meeskond, kelle ülesanne on luua võimalused turgutamist vajavate hoonete renoveerimiseks ning välja selgitada, millal, mida ja kuhu ehitatakse,» rääkis Illak. Meeskonda kuuluvad osaühingu nõukogu, juhatus ja arhitekt Uko Künnap.

Klientide vajadusi silmas pidades luuakse juba olemasolevate ja ka kavandatavate hoonete ning ruumide planeeringud.

«Käärikul tuleb kindlasti säilitada Käärikule omane looduskaunis keskkond ning kõik siia ehitatav peab sobima juba olemasolevate hoonete ning siinse lummava miljööga,» rõhutas Illak.

Muudeti äriühinguks

Juhatuse liige Kaire Paat ütles, et lisaks sportimisele ja aktiivsele puhkusele arendatakse Käärikul ka konverentside ja koolituste korraldamise võimalust. «Tööd on veel palju,» märkis Paat. «Läbi tootearenduse ja tõhusama müügitegevuse tuletame Käärikut inimestele uuesti meelde.»

Juba 1999. aastast tootis Kääriku spordibaas kahjumit. 2000. aastal alustati Kääriku keskuses renoveerimistöödega ning sealt alates oldi igal aastal pidevalt kahjumis.

	Kääriku lisalugu Miks oli vaja ümberkorraldusi? Kääriku te­ge­vust on pikki-pikki aastaid toetatud ülikooli õppe- ja teadustegevuse tuludest. 1999. aastal tehti ülikoolis otsus kustutada kõik Kääriku varasemad eelarvelised võlad (aastani 1998) ning aidata renoveerida Kääriku hotell. Kuid pärast seda peab Kääriku iseseisvalt toime tulema. Otsustavate sammudeni asutuse tegevuse lõpetamiseks jõuti aga alles möödunud aastal. Kuivad arvud iseloomustavad Kääriku puhke- ja spordikeskuse käekäiku paremini kui emotsionaalsed tundepuhangud: Aasta  Eelarveline miinus 1999  - 1,29 mln kr 2000  - 3,95 mln kr 2001  - 5,17 mln kr 2002  - 5,39 mln kr 2003  - 5,90 mln kr Sellesse pisitabelisse kantud arvud näitavad, kuidas iga aastaga kasvas eelarveline miinus (kumuleeruvalt). Miinuse kasvu kurblooline pool peitub selles, et Kääriku juhtkonna poolt esitati ülikoolile korduvalt äriplaani projekte ja eelarve prognoose, mis lubasid kohest kasumisse jõudmist. Kahjuks ei jõutud viie aasta jooksul kordagi kasumisse ning seetõttu langetas ülikooli nõukogu ka otsuse asutuse tegevuse lõpetamise kohta. Viimast toetas ka Eesti riigi arenev seadusandlus Kääriku tegevuseks vajalike tegevuslubade saamine eeldas tegutsemist äriettevõttena.

2003. aasta 30. juunil peatas Tartu Ülikool Kääriku Puhke- ja Spordikeskuse majandustegevuse ning TÜ nõukogu otsusega lõpetati sama aasta detsembris ülikooli asutuse tegevus. Kinnistu ja seal asuvad hooned anti haldamiseks üle TÜ Akadeemilisele Spordiklubile.

Kuna vastavalt Eesti Vabariigi seadusele võib teatud teenuseid (majutus jms) pakkuda ainult ettevõtja, st äriühing, asutas spordiklubi 3. juunil 2003 OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskuse. Kääriku keskust hakkasid juhtima Eve Lill ja Riho Illak.

Eve Lill meenutas, kuidas juhtimist üle võttes valitses seal kaos. «Majanduslik tegevus oli kontrolli alt väljas, inimestel ei olnud enam usku sellesse, mida nad tegid,» rääkis ta. Hankijatelt oli raske kaupa tellida. «Ei müüdud, kuna arved olid maksmata,» kirjeldas Lill troostitut olukorda.

Kulusid tõmmati kokku

«Alustasime kõike praktiliselt nullist,» ütles Lill. Kontrolli majandustegevuse, sh arvepidamise üle tugevdati. «Tõmbasime tegevuskulusid oluliselt kokku,» rääkis Lill. Koostööpartnerite usaldus võideti taas. «Maksime kõik arved tähtajaliselt ära ja tõhustasime koostööd turismifirmade ning teiste koostööpartneritega.»

Kui eelmise aasta kolme esimese kuu jooksul oli Kääriku keskus kahjumis, siis praegu on rahavood tasakaalus. Jooksvate kulude katmine ei ole enam probleemiks, kuid uuteks investeeringuteks napib raha.

«Kahjumi põhjuseks oli pillav majanduslik tegevus ja oskamatus organisatsiooni juhtida,» selgitas Lill.

Aprilli lõpus otsustas omanikfirma TÜ Akadeemiline Spordiklubi osaühingu osakapitali suurendada 650 000 kroonini. See tingis struktuurimuutuse OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskusel on nüüdsest nõukogu, kuhu kuuluvad TÜ Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikmed Eve Lill (nõukogu esimees), Meelis Jukk ja Harry Lemberg.

Nõukogu ülesanne on teostada järelevalvet juhatuse töö üle. Kuna Kääriku olukord paranes, anti juhtimine üle uuele juhatusele koosseisus Rassel Illak (juhatuse esimees), Kaire Paat ja Ander Ojandu.